Uudised

  Mängufilm "Ruudi" meie õuel.

     2005. aasta suvel toimusid meie õuel mängufilmi "Ruudi" võtted, kus meie taluelamut nimetati "Vana Ormi maja" ja "Viikingi villa". Viimati nimetatu tundus meile eriti pretensioonikas, sest meie püüdluseks oli ehitada talustiilis ja samas omanäolist, minematta kergema vastupanu teed ja sobitada-kujundada miljööd. Ilmselt oli viikingitel villadest oma nägemus. Filmi võtted toimusid "poolvägisi" ja röövisid poolteist kuud meie suvest. Samas kõditas selline tähelepanu meeldivalt meie eneseuhkust, oli uueks kogemuseks ja eks ka omamoodi reklaamiks. Kuid "Oma silm on kuningas", võrdlemaks filmis kujutatud tegelikkusega, oli ju maja roll filmis siiski väga erinev päris elust. Vt. ka filmi kodulehte www.allfilm.ee/ruudi/ 
   Seisuga 22.september on mängufilmi tunnustatud järgmiselt: 
2006. aastal Kodomotachino lastefilmide festivalil Tokios grand prix’, samal aastal MAFF laste- ja noortefilmide festivalil Varssavis teise preemia, noortefilmide festivalil Chemnitzis (Saksamaa) publiku preemia ning laste- ja noortefilmide festivalil Listopadik 2006 Minskis parima täispika mängufilmi preemia. Moskva laste- ja noortefilmide festivalil 2006. aastal sai parima näitleja preemia “Ruudi” peaosatäitja Paul Oskar Soe. 2007. aastal tunnustati “Ruudit” Kairo lastefilmide festivalil auhinnaga Hõbedane Kairo (andmed Saaremaa päevalehe "Oma Saar" artiklist, meie talu tegemistest, mida saab lugeda siin ...)  

 Kas Uus sadam asus Toomalõukal? Üks versioon Uue sadama (Portus novus) oletatavast asukohast  

  Käesoleval sajandil ei ole muinasaegse Uue sadama (Portus novus) oletatava asukoha otsimisega eriti tegeletud. Ometi möödub 2015. aastal 800 aastat Sõrve ranniku lahesoppi tormivarju tulnud 9 ristisõdijate koge ja siinsete saarlaste viikingilaevade vahel toimunud merelahingust. Seda nimetab Henriku Liivimaa kroonika Uue sadama lahinguks.
   Uue sadama (Portus novus) asukohaks on erinevad uurijad pakkunud kümmekond paika (vt skeem Vello Mässi raamatus “Muistsed laevad, iidsed paadid”, 1996, lk 92). Ometi pole seda Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatud sadamat siiani leitud. Enamikel juhtudel on uurijad sadama asukohta vaadanud mere poolt, mõningal juhul ka rannikuala maismaal.
  Paljud neist arvavad, et Uus sadam asus ühes Sõrve sääre lahesopis.
  Siinkohal pakub sünnijärgne saarlane, geodeesiat ja topograafiat tundev Arvo Seäsk, omapoolse versiooni Uue sadama oletatavast asukohast. Loe edasi... järjest lisanduvaid materjale, Mõtiskles - Arvo Seäsk. Eesti Loodus ajakirjas mõttekäiku edasi arendav artikkel Jaan Laasilt Portus Novuse asukohast meie kõrval Lõmalal, 2014. 

  2009 aasta kevadel alustati vanal, poole sajandi tagusel, sadamakohal jälle sadamaehitust. Esialgu paarikümmne jahikohaga ja vähemalt 2 m sügavuse sissesõiduga Lõmala sadam on tänaseks merelt ja maalt külastajate vastuvõtuks valmis, Lõmala Turismikülastuskeskusena.     

  Mida uut iidse sadama kohta ja üldse eelmise aastatuhande algusaegade kohta saame teada seoses nn. Salme leiuga, seda täna veel ei tea. Selle kohta on seni õnnestunud leida...

Salme viikingiaegne leid on üliharuldane. Loe edasi... 

Salme viikingilaev ehitati ilmselt röövretkedeks. Loe edasi...

Salme viikingilaev sobis kiireks sõiduks. Loe edasi...

Salme uus leid sisaldab haruldasi relvi. Loe edasi...

Salme viikingilaeva 1200 a pikkune reis tänapäeva. Loe edasi...

Salme muinaslaev võidakse taastada. Loe edasi...

Salmel avati veel üks muinasaja matmispaik.  Loe edasi...

Arheoloogid murravad pead Salme laeva matmisviiside üle. Loe edasi...

Salmelt leitud mõõk viitab muinasaja matmispaigale. Loe edasi... 

 

  Tänaseks on lisandunud veel ühe, paremini säilinud, muinaslaeva leid ~ 50 m Salme koolimaja poole.